”Muu kuʹǩesäiggsaž niõǥǥõs lij leämmaž sääʹmǩiõllsaž jieʹllikaart da jeäʹrben kuʹǩes fiktiojieʹllikaart tuejjummuš.” – Mainstâttmõõžžâst ǩiõttǩeeʹrjteei da ohjjeei Katja Gauriloff

Katja Gauriloff lij ǩiõttǩeeʹrjteei da jieʹllikarttohjjeei, koon jieʹllikaartid leät čuäʹjtam määŋgain meeraikõskksaž jieʹllikarttfestivaalin. Suu dokumeʹnttjieʹllikaart Huuto tuuleen (2007) da Säilöttyjä unelmia (2011) lie paʹlǩǩuum Lääʹddjânnam riikk jieʹllikarttpuuʹtʼtõõzz kvaliteʹtt-tuärjjõõzzin. Mannu mieʹcc Kaiʹssi vueiʹti lääʹdd jieʹllikaart Jussi-ciist pueʹrmõs dokumeʹnttjieʹllikaartâst eeʹjj 2016. 2017 Gauriloff vuäǯǯai Skammkaart-ciist. Gaurilooff vuõssmõs fiktiojieʹllikartt Baby Jane iʹlmstõõvi 2019, da suu ođđsumõs kuʹǩes fiktiojieʹllikartt Jeʹvidast leäi vuõssjeäʹǩǩääž eeʹjj 2023.

Jeʹvida lij maaiʹlm vuõssmõs nuõrttsääʹmǩiõllsaž jieʹllikartt. Jieʹllikartt lij vuäǯǯam määŋgaid ciistid, jeäʹrbi mieʹldd koumm Jussi-ciist kategoriain pihttsi plaanummuš, jiõnnplaanummuš da musikk. Mainstõõʹttim Gaurilooff jieʹllikaartâst da tõn tuâǥǥain.

Mõõzz haaʹliiǩ mušttled Jeʹvida mainnâz?

Muu kuʹǩesäiggsaž niõǥǥõs lij leämmaž sääʹmǩiõllsaž jieʹllikaart da jeäʹrben kuʹǩes fiktiojieʹllikaart tuejjummuš. Šuurmõs inspiraatio tän jieʹllikaʹrtte lij možât leämmaž jeännam. Son mušttli muʹnne jiânnai mainnsid päʹrnnpooddstes da nuõrrvuõđstes, ko leʹjjem niõđâž. Tän lââʹssen leäm vuäǯǯam inspiraatio muu päʹrnnpoodd mooštain da miõlljurddjin. Mooštam, što leʹččem ouddmiârkkân mainstam muu äʹjj-pokoiniiʹǩǩin mâʹte jieʹllikaart väʹlddpersoon.

Leäm haaʹlääm mušttled še vääin mâŋŋa šõddâm päkkläʹddlâsttmõõžžâst di aazztõkškooulin, koid âlddsin puk sääʹmpäärnaid viʹǩǩeš da koid Lääʹddjânnmest looppteš eman 80-lååǥǥast. Sääʹmpäärnaid õʹnneš aazztõkškooulin samai kuuʹǩǩ, da täin škooulin siʹjjid vaʹlddeš meädda jiijjâz kulttuurâst. Haaʹleem tuejjeed jieʹllikaart tän kulttuurâst luõppmõõžžâst.

Lââʹssen tõn tueʹǩǩen lij še jiijjan mõõnnâmäiʹǧǧ. Fiʹttjem nuõrrân, što mon veʹt jiõm ni maainâst jieʹnnǩiõllan. Jieʹnnstan da sooǥǥstan lij jiijjâz ǩiõll, koon jiõm maainâst. Tät piiji muu juʹn samai nuõrrân juurdčed, mõõn diõtt nääiʹt lij šõddâm. Leäm õlggâm ooccâd vasttõõzzid jieʹllikaarti pääiʹǩ. Fiʹttjem, što tät ij leäkku tåʹlǩ muu da mij piârri peʹccel leʹbe mõõntõs, peʹce tät kuâskk pukid puõlvvõõǥǥstan.

Jeʹvida lij maaiʹlm vuõssmõs nuõrttsääʹmǩiõllsaž jieʹllikartt. Šuurmõs vueʹss čuäjtõõllʼjin lie sääʹm, koin ij leämmaž ääiʹjab čuäjtõõllâmharjjnummuš. Måkam leäi reâuggad sijvuiʹm?

Õlmmčuäjtõõllʼji käunnʼjummuš tåbddji šuurmõs oʹnnstummuž cõgldõssân jieʹllikaʹrtte, koon tuejjummšest leʹjjem niõǥǥääm pâʹjjel 15 eeʹǩǩed. Põʹllem, što čuäjtõõlli jie kaunnu. Meeʹst lij nuʹtt siõm ǩiõll, što tõn mainsteei ämmatčuäjtõõlli jie teâđast leäkku.

Ko suåppi oummu käunnʼje, reâuggmõš leäi kuuitâǥ samai pueʹrr. Puk tuejjee kõrrset tuâj da jeällõʹtte rooleez sizz. Rool šiõttlõʹvve še sij mieʹldd. Ko väʹlddroolâst lij kääuʹcekksaž päärnaž, õõlǥi suʹnne še uʹvdded frijjvuõđ čuäjtõõllâd rool jiijjâs pääiʹǩ. Jeʹvidast šõõddi siõmmna jeeʹresnallšem ko mâid algg aalǥâst ǩiõttǩeeʹrjtem tõn diõtt, ko uʹvddem čuäjtõõllʼja jiõccses vääʹld šõddeed suunallšem roolpersoon. Mij miõlâst oʹnnstim täʹst puârast.

Meeʹst leäi aalǥâst harjjtõõllâmpââʹjj puki čuäjtõõllʼjivuiʹm, da tõn mâŋŋa puk harjjtõʹlle jiijjâz roolid. Ǩeeʹrjtim aalǥâst puk dialoog lääddas, leâša tõn jåårǥlõʹtteš mâŋŋa nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Jeäʹp tåʹlǩ jåårǥlâttam teeʹkst, peʹce še puk jurddjid jåårǥlõʹtteš nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Meeʹst leʹjje tõn poodd teâđast ǩiõllmäästar da jåårǥlõʹtti veäʹǩǩen. Ǩiõllmäästar leäi mieʹldd še harjjtõõzzin da fiʹlmmjummšest, da čuäjtõõllʼjin leäi čõõđ ääiʹj suu tuärjj tän miâlggâd vaiʹǧǧes ǩiõlin reâuggmõʹšše.

Mõõn diõtt haaʹliiǩ fiʹlmmjed Jeʹvida čaʹppesviõlggeen?

Tän lie täujja kõõččâm, da tõõzz lie še mäŋgg määin. Väʹlddmäinn leežž tõt, što mon tuʹǩǩääm čaʹppesviõʹlǧǧes jieʹllikaartâst da tõn tyylâst. Tõt lij nuʹtt õõutǩeärddsaž da muu estetiʹǩǩe suåppi nääʹll. Nuʹbb mäinn lij muu ääiʹjben tuejjeem jieʹllikartt Mannu mieʹcc Kaiʹssi. Ǩiõččlââstam, što tõt lij mâʹte tän jieʹllikaart vuäʹbbjieʹllikartt. Mannu mieʹcc Kaiʹssi poott vääin mâŋŋa pueʹtti äigga, mâʹst tät [Jeʹvida] älgg. Haaʹleem juäʹtǩǩed seämma visuaalʼlaž liinj še tän tuâjast.

Lââʹssen leäm päärnžen vuäinnam piâralbuumin da joba ǩiiʹrjin jiânnai snimldõõǥǥid ruåđinan. Muu jieʹnnest lij samai mooččâs čaʹppesviõʹlǧǧes snimldõk, koʹst son lij nuʹtt kuâhttloekksaž nuõrr neezzan. Snimldõk lij leämmaž tiõttumnallšem äʹrbb suʹst. Jeʹvida-jieʹllikaartâst leʹddi snimldõk niõđâst lij siõmmna kopiõsttum idea tän jieʹnn snimldõõǥǥâst.

Mâʹŋŋlubust fiʹttjem, što täk jie leäkku takai piâralbumsnimldõõǥǥ, peʹce tuʹtǩǩeeʹji da åålǥpeällsai sniimmâm da nääiʹt sij ǩicstõõǥǥ vueʹss. Haaʹleem mäʹhtt-ne väʹldded tõn [ǩicstõõǥǥ] âânnmõššsan da maaccted meersan mååust. Eŋgglõsǩiõʹlle vuäitčem ââʹnned teeʹrm reclaim. Leäm tuäivvam, što tõt ǩicstõk, koon pääiʹǩ čuäjtõõlli čuäjtâʹtte kamera ooudâst sääʹmohjjeeja lij leämmaž staani da tõõzz lij vuäittam luõʹttjed. Tõt, što sij oʹnnste nuʹtt puârast čuäjtõõllmest, lij možât muʹnne tõt “reclaim”. Tuäivam, što sääʹmǩiõčči tåbdd seämma staanvuõđ, ko ǩeäčč jieʹllikaart.

Luâđast da pirrõõzzâst lie tääʹrǩes rool jieʹllikaartâst. Vaaikte-a fiʹlmmjempääiʹǩ jieʹllikaart mainnsa da tõn visuaalʼlaž tyyʹle?

Tiõttlõs. Muʹnne leäi samai vääžnai piâssâd fiʹlmmjed vuõigg pirrõõzzâst. Jieʹllikaart fiʹlmmješ jäänmõsân Čeʹvetjääuʹrest, vuäʹmm sääʹmpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest. Seämmanalla aazztõkškooulpooddid fiʹlmmješ Čeʹvetjääuʹr aazztõõǥǥâst, kååʹtt leäi seillam tõi aaiʹji rääʹjest kuõskteǩani. Meeʹst leäi ǩiirâs fiʹlmmjed, ko kõõččmõõžžâst åårrai raajâlm peâlteš fiʹlmmjummuž mâŋŋa.

Čaʹppesviõʹlǧǧesvuõđin leäm haaʹlääm še cõggâd luâđ romantisâsttmõõžž. Vueiʹnnep nuʹtt jiânnai mooččâs lappikoovid, koid čuäʹjtet tiõttum naaʹlin turismm ooudpeäʹlnn. Čaʹppesviõʹlǧǧesvuõtt jaukkad romantisâsttmõõžž luâđ kovvummšest. Kuuskõõzzid lokku vääʹldǩani čaʹppesviõʹlǧǧes euʹnnmaaiʹlm toiʹmmai puârast.

Måkam pueʹttiääiʹj plaan tuʹst lie?

Tän poodd ǩeeʹrjtam ođđ jieʹllikaart, da tõn lââʹssen muʹst lie mäŋgg jeeʹres haʹŋǩǩõõzz. Leäm tuejjääm ääiʹjben še dokumeʹnttjieʹllikaart da tuäivam, što muʹst puäđči pueʹtti tuâjjan dokumeʹnttjieʹllikartt. Tän lââʹssen muʹst lie teeʹm fiktio- da vuäʹnkõsjieʹllikaartid. Lääʹddjânnmest vuõssjeäʹǩǩää vuârdd jieʹllikartt Parvet, koon leäm ohjjääm õõutâst Hannaleena Hauruin. Reâuǥam tän poodd veäʹǩǩtieʹǧǧin da tõn peäʹlnn muʹst lij lekk, što vuäitam čiŋlmõõvvâd ǩeeʹrjtummša.

Katja Gauriloff vuässõõđi Tromssa jieʹllikarttfestivaalid vueʹssen Lääʹdd-taar kulttuurinstituutt NORD – Cultural Bridges -prograammâst, koon täävtõssân lij tuärjjeed Tâʹvv-Taar, Tâʹvv-Lääʹddjânnam da Sääʹmjânnam toiʹmmjeeʹji kõskksaž säimmõõzzid da toiʹmmjummuž.

Looǥǥ še instituutt čeäppõsneǩmainstâttmõõžž Suvi Weestin.